Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Avatud kontor kui stressi allikas

    Tööinspektsiooni töötervishoiu järelvalve talituse juhataja Silja Soon.Foto: Erakogu

    Ettevõtetes tuleb tegeleda ka tööstressiga ning tööandja ei tohiks olla ise tööstressi põhjustajaks. Üheks tööstressi allikaks võib kujuneda tänapäeval sageli kasutusel olev avatud kontor, kirjutab Tööinspektsiooni töötervishoiu järelvalve talituse juhataja Silja Soon.

    Tööandja ja juhi seisukohast võib avatud kontoril olla mitu plussi, sest alati on hea ülevaade, kuidas töötajad tööd teevad. Luuakse just kui mugav „naabrivalve“ süsteem. Kuidas ikka Peeter mittetöiste tegevustega tegeleda saaks, kui Kalle ja Pille samas ruumis töötavad. Sama kehtib loomulikult ka Kalle ja Pille puhul. Samuti arvatakse, et avatud kontoris on hea uute mõtetega kohe kõigi ees lagedale tulla – ei pea mitu korda ühte ja sama juttu kordama ning diskussioongi on ühe soojaga peetud.
    Kuid – kas on end hetkeks asetatud olukorda, kus on vaja koostada tähtis pakkumine või ettekanne, kuid pidevalt astub keegi sisse, et omi mõtteid jagada. Või heliseb naaberlaual kogu aeg telefon, sest kolleegi tööülesandeks on suhtlemine kliendiga. Milline on siis töötaja panus päeva lõpuks, tema vaimse koormatuse tase? Seega tuleks avatud kontorit planeerides hoolega kaaluda, millised on ühte tööruumi paigutatud töötajate tööülesanded, töö tegemise viisid ja isiklikud eelistused.
    Töötaja seisukohast võib avatud kontor mõjuda neile kui alastikiskuvalt: telefonikõnesid kuuldakse pealt, arvutiekraanilt on igal hetkel näha, kas oled tööülesande kallal või täidad parajasti tuludeklaratsiooni. Töötaja või tööandja, kes väidavad, et suudavad end kaheksa tundi päevas pühendada ainult tööle, on ilmselgelt silmakirjalikud. Inimene vajab ka kõige intensiivsema töö juures korrakski aja maha võtmise võimalust, kuid millised need on avatud kontoris? Tahaks korraks lõõgastuda, kuid kuidagi piinlik hakkab – kuidas ikka ringutada või võimelda, kui kolleegid on parasjagu töörütmis. Jällegi kasvab tööstress.
    Tingimused tööruumile
    Avatud kontorite puhul ei ole vähetähtsad ka üldised töökoha nõuded. Inimeste töölepaigutamisel ühte tööruumi tuleb arvestada, et ühele töötajale peab jaguma vähemalt 10 kuupmeetrit õhuruumi (tööruumi kõrgus kuni 3,5 m). Erinevad on inimeste eelistused ruumi sisekliima osas: mõni soovib jahedamat õhku, mõni on aga soojalembesem. Erineva eelistusega töötajaid ühte ruumi pannes on eriarvamused kerged tulema ning tulemuseks on täiendav stressiolukord.
    Töökohtade kujundamisel tuleb silmas pidada, et töökohas oleks piisavalt ruumi, et saavutada hea ja ergonoomiline tööasend. Liikumine töökohale ja sealt peaks olema takistustevaba, vältida tuleb teravaid nurki või mööbliservi, kuhu on võimalik end ära lüüa.
    Tööstress on tööprotsessi paratamatu osa ning mõõdukal kujul on see isegi motiveeriv ja edasiviiv. Probleemiks muutub see siis, kui töötajal kujuneb välja pingeseisund ning ta tajub vastuolu töö ja töökeskkonna esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Tööstressi tuleb hoida kontrolli all ning tagada töötajatele toetav ja tervist säästev tööõhkkond. Tööandjal tasuks end korraks asetada töötaja kingadesse. Töötaja on lojaalne organisatsioonile ainult siis, kui ta tunneb, et organisatsioon temast hoolib. Muudel juhtudel panustab ta ettevõtte tegemistesse ainult kuni oma taluvuspiirini ning selle saabudes hääletab tihti jalgadega ja lahkub töölt.
    Autor: Silja Soon, Tööinspektsiooni töötervishoiu järelvalve talituse juhataja
  • Hetkel kuum
Märt Meesak: majutusasutuste käibemaksu tõus tuleb ära jätta
Eestis ei olda 30 aastat turismisektorit vääriliselt hinnatud. Praegusel keerulisel ajal saab seda teha, jättes kavandatud maksutõusu ära, kirjutab ettevõtja ja Vabaerakonna esimees Märt Meesak.
Eestis ei olda 30 aastat turismisektorit vääriliselt hinnatud. Praegusel keerulisel ajal saab seda teha, jättes kavandatud maksutõusu ära, kirjutab ettevõtja ja Vabaerakonna esimees Märt Meesak.
LHV hoiuste maht kahanes kuuga 51 miljoni euro võrra
Mai oli kõigi LHV Groupi ettevõtete jaoks tulemuslik kuu, mida mõjutas plaanitust kiiremini kasvav laenuportfell, selgub börsiteatest.
Mai oli kõigi LHV Groupi ettevõtete jaoks tulemuslik kuu, mida mõjutas plaanitust kiiremini kasvav laenuportfell, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Konkurentsiameti juht räägib ebapopulaarsete otsuste langetamisest ja inimeste pahameelest
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Suurt kokkulepet ähvardab üksnes ülbus
Kes on Euroopa järgmised juhid? Lisaks: Ukraina saab raha, NATO relvastub ja Putin sõidab külla suurele sõbrale.
Kes on Euroopa järgmised juhid? Lisaks: Ukraina saab raha, NATO relvastub ja Putin sõidab külla suurele sõbrale.
Kui palju on maailmas kulda ja milleks seda kasutatakse?
Kohati võib tunduda, et kuld on ressurss, mida on võimalik uusi maardlaid avastades lõputult juurde kaevandada. Ka viimase kümne aasta statistika näitab, et kulda kaevandatakse aasta-aastalt aina suuremates kogustes. Samaaegselt on suurenenud ka nõudlus kollase metalli vastu. Ennatlikke järeldusi ei maksa aga teha. Vaatleme lähemalt, kui palju kulda maailmas õigupoolest leidub – kui suur kogus kullast on juba maapõuest välja kaevandatud ja kui palju on seda maa sees veel alles?
Kohati võib tunduda, et kuld on ressurss, mida on võimalik uusi maardlaid avastades lõputult juurde kaevandada. Ka viimase kümne aasta statistika näitab, et kulda kaevandatakse aasta-aastalt aina suuremates kogustes. Samaaegselt on suurenenud ka nõudlus kollase metalli vastu. Ennatlikke järeldusi ei maksa aga teha. Vaatleme lähemalt, kui palju kulda maailmas õigupoolest leidub – kui suur kogus kullast on juba maapõuest välja kaevandatud ja kui palju on seda maa sees veel alles?